Germersheim – Germersheim, Saksamaa
Klõpsake, et vaadata eelseisvaid üritusi 2024–2025 Germersheimis - Germersheimis, Saksamaal
Germersheim – Vikipeedia
Kohalik volikogu [redigeeri]. Märkimisväärsed inimesed [redigeeri]. Aukodanikud[redigeeri]. Välised lingid [redigeeri].
Germersheim (saksa: [ˈɡɛɐ̯mɐsˌhaɪm] (kuula)) on umbes 20,000 XNUMX elanikuga linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. See on ka Germersheimi linnaosa asukoht. Naaberlinnad on Speyer, Landau, Philippsburg, Karlsruhe ja Wörth.
Vapil on sinisel taustal kujutatud kuldkrooniga kotkast. Kotkast seletab asjaolu, et linna valitses kunagi otse Saksa keisri võimu all.
Pärast sissetungi Galliasse muutis Gaius Iulius Caesar Reini jõe piiriks Rooma impeeriumi ja Germania vahel. Mõned väikesed alad sellest ida pool tungiti hiljem sisse ja liideti Rooma Agri Decumatesi provintsiga. Kuna seda üha enam rünnati, loobuti sellest III sajandi teisel poolel ja asutati sõjaväelaager "Vicus Iulii" ("Juliuse küla/Juliuse küla"), mida toetati kuni IV sajandini. .
Esimene ülestähenemine nimest "Germersheim" pärineb aastast 1090, mil see nimetati Sinsheimi kroonikas (Sinsheimi kroonikas). Saksa kuningas Rudolph von Habsburg (Habsburgi Rudolf) andis Germersheimile linnaõigused aastal 1276 (18. augustil). On legend, mis ütleb, et ta kui haige sõitis Germersheimist Speyerisse, et surra seal, mitte Germersheimis.
Aastal 1325 andis kuningas Ludwig IV linna Pfalzi kuurvürstkonnale. Järgnevatel sajanditel tõsteti see kõrgemale auastmele. 1298. aastal rajas katoliku ordu kloostri, mida ta kasutas kuni 1527. aastani. Pärast kolmekümneaastase sõja ajal peaaegu hävinemist Germersheimis süütasid Prantsuse väed selle 1674. aastal. Säilinud olid vaid katoliku kiriku alused ja krüp.