Umeå – Umeå, Rootsi
Klõpsake, et vaadata eelseisvaid üritusi 2024-2025 Umeås - Umeå, Rootsi
Ume jõgi – Vikipeedia
Puidutööstus[redigeeri]. Ume jõe järgi nime saanud kohad[redigeeri]. Välised lingid [redigeeri].
Põhja-Rootsi üks suuremaid jõgesid on Ume jõgi (rootsi keeles Ume alv, Umealven). Selle pikkus on ligikaudu 460 km (290 miili) ja see voolab Skandinaavia mägedes asuvast allikast Overumani järvest kagus. Bla Vagen (sinine marsruut) on Euroopa marsruut E12, mis järgib oma rada suurte portsjonite puhul.
Suubub läbi Vindelfjalleni looduskaitseala, Storumani järve ja sealt edasi Botnia lahte Holmsundis Rootsi idarannikul. Selle peamine lisajõgi, Vindeli jõgi.
1950. aastatel ehitati hüdroelektrienergia arendustega kogu riigis veehoidlaid ja tamme (vt ka: energeetika Rootsis), kuid muret tekitati nende elektrijaamade keskkonnamõju pärast. Eelkõige olid tulised arutelud Ume jõe ja Vindeli jõe arengute üle. Selle tulemusel sõlmiti 1961. aastal leping nimega Sareki rahu (rootsi keeles Freden i Sarek), mis takistas mõne Vindeli jõe jõe arengut ja andis vastutasuks vabaduse arendada teisi jõgesid, sealhulgas Ume jõge. Ume jõge on sellest ajast alates laialdaselt kasvatatud hüdroelektrienergia tootmiseks.
1830. aastatel saabusid Šotimaalt šoti immigrandid James ja Robert Dickson. Sellest sai alguse Baggbole jõe areng. [3] Kuigi nad olid rajanud oma puiduäri Varmlandile, ehitati 1820. aastatel Šotimaal kaks suurt veejõul töötavat saeveskit. Baggbole saeveski oli Rootsi suurim vee jõul töötav saeveski. [4] Nende meetodid olid nii tuntud, et nimest \"Baggbole\" loodi uus rootsi sõna. Rootsikeelne termin Baggboleri, mis viitab hoolimatule metsaraadamisele, on halvustav. Igal aastal töötas saeveskites 170 töölist. Need olid avatud maist oktoobrini. [5]