Shanghai – Shanghai, Hiina
Klõpsake eelseisvate sündmuste 2024–2025 vaatamiseks Shanghais – Shanghais, Hiinas
Shanghai – Vikipeedia
Alternatiivsed nimed[redigeeri]. Tõus ja kuldaeg[redigeeri]. Jaapani invasioon[redigeeri]. Haldusjaotus[redigeeri]. Tootmine [redigeeri]. Vabakaubandustsoon[redigeeri]. Haridus ja teadus [redigeeri]. Transport [redigeeri]. Kiirteed ja teed[redigeeri]. Pargid ja kuurordid[redigeeri]. Õhusaaste[redigeeri]. Keskkonnakaitse[redigeeri].
Shanghai (/SaeNG'haI/?[17] Shang Hai hiina hääldus, [saNG.xaI] standardne mandariini hääldus) on üks neljast Hiina omavalitsusest. [a] See asub Jangtse jõe lõunasuudmes, kust voolab läbi Huangpu jõgi. Shanghai, kus 24.89. aasta seisuga oli 2021 miljonit elanikku[värskendus], on Hiina kõige suurema rahvaarvuga linnapiirkond ja Hiina suurim linn. Selle SKT on suurem kui Ida-Aasia pealinnas. Suur-Shanghai suurlinnapiirkonna (sealhulgas Suzhou ja Wuxi ning Jiaxing, Jiaxing, Jiaxing ja Zhoushan) nominaalne suurlinna brutoprodukt oli 9.1 triljonit RMB (1.33 triljonit dollarit). Shanghai on olnud suur rahanduse, majanduse ja teadusuuringute keskus. Shanghai Pudongi rahvusvaheline lennujaam kuulus 10. aastal reisijateveo poolest maailma 2019 kõige aktiivsema lennujaama hulka. [21][22] See on ka üks kahest rahvusvahelisest lennujaamast, mis teenindavad Shanghai suurlinnapiirkonda.
Shanghai oli algselt kaluriküla, kuid 19. sajandi Hiinas sai sellest turulinn. Seda tänu soodsale asukohale ning nii sise- kui ka rahvusvahelisele kaubandusele. Pärast esimest oopiumisõda olid viis lepingulist sadamat sunnitud avama uksed Euroopa kaubandusele. Pärast esimest oopiumisõda loodi Shanghai rahvusvaheline asundus. Järgnes Prantsuse kontsessioon. See oli 1930. aastatel Aasias suur finants- ja kaubandussõlm. Linn oli ka teise Hiina-Jaapani sõja ajal toimunud Shanghai lahingu koht. 1949. aasta kommunistide ülevõtmisega mandril piirdus kaubandus sotsialistlike riikidega ja linna mõju kogu maailmas vähenes.