Barcelona – Barcelona, Hispaania
Klõpsake eelseisvate sündmuste 2024–2025 vaatamiseks Barcelonas – Barcelonas, Hispaanias
Barcelona – Vikipeedia
Barcelona Hispaania monarhia ajal. Franco periood ja Hispaania kodusõda. 20. sajandi viimane pool. Üldine informatsioon. Näitused ja messid. Tööstuse sektor. Haldus- ja valitsusosakonnad. Meelelahutus ja etenduskunst. Squatter'i liikumine. Raudtee, nii siseriiklik kui ka rahvusvaheline.
Barcelona (/.ba:rs@'loUn@/BAR-s@–LOH-n@ katalaani: [b@rs@'lon@], hispaania hääldus: [barthe'lona]) on linn, mis asub rannikul Kirde-Hispaaniast. See on ka Kataloonia pealinn ja suurim linn. Selle linna piires elab umbes 1.6 miljonit elanikku. [7] Linnapiirkond ulatub ka paljudesse Barcelona provintsi naaberomavalitsustesse. See teeb sellest Euroopa Liidu rahvaarvult viienda linnapiirkonna Pariisi, Madridi, Madridi ja Ruhri järel. See asub rannikul Llobregati ja Besose jõgede suudmete vahel ning piirneb läänes ja piirneb Serra de Collserola mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 512 m (1,680 jalga).
Barcelona asutati Rooma linnana. Sellest sai keskajal maakonna pealinn. Barcelona oli Kataloonia Vürstiriigi pealinn kuni liitumiseni Aragoni Kuningriigiga, et luua Aragoni kroonikonföderatsioon. See oli jätkuvalt Hispaania vürstiriigi pealinn. Valencia võttis Kataloonia vürstiriigilt võimu aga vahetult enne 1492. aasta dünastilist liitumist Kastiilia krooniga Aragóni krooniga. Barcelona on kultuuriliselt rikas linn, mis on suur turismimagnet ja kultuurikeskus. Antoni Gaudi, Lluis Domenech i Montaneri ja Lluis Domenech i Montaneri arhitektuuriteosed on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kaks Hispaania silmapaistvamat ülikooli asuvad linnas: Pompeu Fabra ülikool ja Barcelona ülikool. Barcelona on koduks Vahemere Liidu peakorterile. Barcelona on tuntud 1992. aasta suveolümpiamängude, aga ka paljude rahvusvaheliste sporditurniiride ja konverentside korraldamise poolest.